Selle videoga püüan anda uut sisu kangelanna arhetüübile. Põhjamaades on levinud müütilised naishiiud, kes kannavad kive põllepaeltes (Eestis nt Piret ja Linda). Hoolimata oma jõust ja julgusest reageerivad nad kivi maha kukkumisele tavaliselt ülinaiselikult, nutma hakates. Pisaraid voolab nii palju, et neist tekib kas soo või järv. Sellise naiskangelase kuvandi abil taastoodetakse kehtivaid soorolle, kus naist nähakse nõrga ohvrina, keda meeskangelane peab päästma ja abistama. Tasub küsida, kas naisel on üldse võimalik olla samaaegselt naine ja kangelane? Minu video kangelanna reageerib kivi mahapillamisele hoopis tüüpilise meheliku žestiga, biitsepsite näitamisega. Samal hetkel rullub lahti ta põll, millel on Michelangelo Taaveti alasti keha. Kas naine, kes tahab olla tugev ja väärtustab oma füüsilist jõudu, tahab seepärast kohe ka olla mees? Kas naisel on võimalik olla kangelane, aga vältida sealjuures naeruvääristamist ja üleseksualiseerimist?