Tegemist oli soome kunstnik Laura Lilja organiseeritud sotsiaalse kunsti workshopiga EKA skulptuuriosakonnas. Valisin oma Delfi kommentaaride kollektsioonist soouurimuslikust seisukohast parimad tekstid ja kandsin need Raja tänava õppehoone meeste- ja naiste WC- de seinetele. Kasutasin punast ja sinist markerit. Meeste kommentaarid naistele läksid naiste WC-sse ja olid kirjutatud sinisega. Naiste kommentaarid naistele läksid samuti naiste tualetti, aga olid kirjutatud punasega. Naiste kommentaarid meestele läksid meeste WC-sse ning olid punased, meeste kommentaarid meestele läksid sinnasamasse, aga olid sinised. Kirjutasin peaaegu igale kahhelplaadile. Eelnevalt pesin seinad ja meeste WC-s vahetasin elektripirni. Need tualetid polnud ammu nii puhtad ja valged olnud. Kahhelplaadid lausa kiiskasid. Tegevus kestis terve täistööpeva, veidi enam kui 8 tundi.
Kui järgmisel päeval hindamistele saabusin, selgus, et kell viis hommikul oli usin koristaja mõlema tualeti seinad puhtaks hõõrunud. Kusjuures, kuna olin kasutanud tärpentini baasil markereid, oli koristaja pidanud vee asemel piiritusega nühkima. Ühtegi teksti ei olnud enam alles. Mis siis muud kui tuli taas tööle asuda. Aega oli neli tundi. Selle ajaga jõudsin ainult naiste WC tekstiga täita. Lisaks panin tualeti uksele sildi, mis ütles, et tekstide näol on tegemist kunstiga, palun mitte maha pesta. Maja töötajad imestasid, et koristaja ise selle peale ei tulnud. Ta ju teab, et töötab EKA-s, kus iga asi võib osutuda teoseks.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
