Müütilised soorollid

Kontseptsioon

2005

Sissejuhatus

Minu töö tegeleb võimu ja soorollidega. Näiliselt vabas ühiskonnas valitsevad inimesi tekstid. Tekstid taastoodavad ideoloogiaid ning need luuakse valitseva võimu poolt.
Lacan on öelnud, et keel on ühiskonna alateadvus. Rorty lisab, et maailm on selline kuidas me teda kirjeldame, kuna aga kirjeldus koosneb sõnadest ja nende tähendustest, siis meie maailm sõltub sõnadest, mida me kasutame (Rorty 1999). Katsed pääseda keele taha pole õnnestunud (Rorty, 1992:40-41). Keeles valitseb hulk uskumusi. Rorty toob rea kasvatusega sisendatud intuitsioone nagu „kui jumalat poleks olemas, oleks kõik lubatud“ jne., millele ma lisaksin soorollidega seotud uskumused ja ütlused, näiteks „naise aru“, „mehe mõistus“, „mehelik loogika“, „naised on intuitiivsemad“ jne. Mida vabam näiliselt on ühiskond, seda peidetumad ja salakavalamad on ideoloogiad (Teun Adrianus van Dijk, Sirp, 9.12.05). See tekitab sotsiaalset, soolist ja rassilist ebavõrdsust.


Antud tööd tehes inspireeris mind radikaalse feminismi teooria. Soouuringutes on haru, mis uurib, miks ja kuidas meie kultuur eelistab teatud tüüpi väärtusi ja mõtlemise kategooriaid. Selle haru nimetus on radikaalne feminism. Põhjusi otsitakse sügavalt läänelikust dualistlikust mõtteviisist. Dualism tähendab ühe kategooria defineerimist teise, vastandliku kategooria kaudu, kusjuures on üht neist läbi ajaloo enam väärtustatud (E. Fox-Keller 2001:6). Nii vastandatakse naiselikkust mehelikkusele. Kus on vastandus, seal on hierarhia, nõnda on mehelikke omadusi alati rohkem hinnatud kui naiselikke. Omadused kleebitakse sugudele külge meelevaldselt, vastavalt ühiskondlikule vajadusele. Nii surutakse naisi ja mehi kitsastesse rööbastesse. Tekivad müüdid. Müütides on oluliseks tautoloogia: mingi asi on nii, sest ta on see asi. Tautoloogiasse põgenetakse, kui seletusi napib (Barthes 2004:283). Barthes väidab, et müüdi eesmärk on maailma liikumatuks muuta. Müüt tahab, et inimesed end selles „igavikulisuses“ ära tunneksid ja arvaksid, et nii nagu müüt ette näeb, on alati olnud ja ongi loomulik (Barthes 2004:287).


Mehelikkuse-naiselikkuse müüt on üks vanimaid ega näita päriselt kadumise märke isegi tänapäeval, kui juba ammu tegutsevad naiskunstnikud, -teadlased ja -kosmonaudid. Alguse sai selline vastandus juba antiikajal, kuid lõplikult kinnistas selle F. Bacon 17. saj, väites, et teadlane on nagu mehelik, viriilne, mõistuslik olend, kes vallutab, võrgutab ja orjastab naiseliku looduse. Loodus oli ohtik, kammitsematu ja stiihiline, vajades alistamist ( E. Fox-Keller 2001).
Naisi võrreldi loodusega. 20-saj. alguses kirjutas Otto Weininger traktaadi “Sugu ja iseloom”, kus vastandatakse mehelikke ja naiselikke omadusi. “Naine on puhas seksuaalsus,” väidab W. ja toob tabelina välja naise ja mehe erinevused: loomalikud, orgaanilised omadused naistel, vastandatuna üksnes inimeste, eriti meeste omadusele nagu individuaalsus, loomalik himu (naised) - inimlik väärtus (mehed), loomalik sugutung (naised) - inimlik armastus (m) jne. Kõik loomalik= naiselik ja kõik inimlik= mehelik. Läbi kultuuriloo on mehed normi ja naised teise rollis. „Inimene on asjade mõõt“, tähendab, et mees on asjade mõõt.
Kui internetis surfata ja inimestega suhelda, selgub, et suurt midagi pole muutunud.


Protsess


Juba aasta tagasi hakkasin koguma Delfi kommentaare rõhuasetusega naistelehe artiklitel ning foorumitel „Feministi nurgake“ ja „Šovinisti nurgake“. Arutelu elavdamiseks püstitasin foorumites ka ise mõned teemad. Ärgitamaks inimesi oma peaga mõtlema, teesklesin piiratud mõistusega keskealist meest. Püstitasin järgmised teemad:

Mida tähendab naiselik vaist (varjunimi Alar) http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=15&i=478878&t=478878&v=f.

Minus on alati sõna „intuitsioon“ hämmingut tekitanud. Eriti „naiselik intuitsioon“, mida vahel kutsutakse ka „naiselikuks vaistuks“. Ühiskonnas on levinud müüt, et naistel on vaist paremini arenenud, kui meestel, ilma et keegi üldse teaks, mida see sõna tähendab. Sain 13 kommentaari, kust eraldasin kõlama jäänud põhiväljendid: naised on emotsionaalsemad ja intuitiivsemad, aga ka ülemüstifitseerivad asju, tänapäeval kasutavat enamus naisi siiski mõistust. Meestel olevat ärivaist paremini arenenud. Neil on ratsionaalne ja loogiline mõtlemine. Kui neil ongi vaist, siis sellest ei räägita.

Feministid ja mehed (varjunimi Krapplakk, mind peeti meheks) http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=16&i=116307&t=116307

Tulemusena tekkis elav arutelu, mis jätkus ühes teises foorumis. Oli erinevaid seisukohti, mingit ühtset ideed ei saanud välja sõeluda. Ilmselt viga selles, et aktiivsemaid sõnavõtjaid oli paar tükki, ülejäänud jäid nende varju. Kõlama jäi, et feministid tahavad enda kõrvale tugevat meest. Tänu sellele foorumile hakkasid mitmed kommenteerijad iseseisvalt feminismi kohta infot juurde otsima, nii saigi siin kõige tähtsamaks inimeste ärgitamine iseseisvale mõtlemisele.

Kas mees peab naisest targem olema? (varjunimi Kaukasus) http://woman.delfi.ee/foorum/read.php?f=15&i=484956&t=484956

Tuli välja müüt, et lapsed pärivad tarkuse isalt, millele vaieldi vastu, et teaduslikult olevat tõestatud, et laps pärib just mõistuse emalt, aga füüsise isalt. Ma ei tea ühtegi vastavat uurimust, kuigi olen kasvatusteadusi õppinud. Üldiselt aga vaieldi pigem selle üle, mida tarkuse all mõelda. Tuli paar kommentaari, kus vanaaegse mõttemalli kohaselt öeldi, et tark naine varjab mehe eest oma tarkust, aga need said kohe nahutada.


Enda püstitatud teemadest järeldan, et eestlased pole nii lootusetult müütides kinni, kui neid provotseerida. Massimeedia aga teeb kõik selleks, et rahvast hoida liikumatus müütide maailmas, takistades neil ise oma väärtushinnanguid kujundamast.

Vormistamine


Kuidas vormistada kunstiteosena Delfi kommentaare, andes edasi ideed, kuidas võim kujundab keelt, kinnistades soorolle? Kõige kompaktsem ja rahaliselt soodsam oli teha raamat. Otsustasin kasutada internetist võetud fotosid nii poliitkutest kui tavalistest eestlastest, viimaste fotod sain rate.ee-st. Tegin pildid mustvalgeks ning vajadusel töötlesin. Poliitikud sellepärast, et soorolle taastoodab võim. N.ö. tavainimesed sellepärast, et müüdid töötavad nende peal hästi. Delfi kommentaaridest, nii eelnevalt kogututest kui ka enda püstitatud foorumite vastustest, valisin parimad palad. Mõned kommentaarid esitasin tervlikult, koos autoriga, mõnedest võtsin vaid lõike. Karmimad lõigud leidsid koha kas reformierakonnakollasel või keskerakonnarohelisel taustal, sarnanedes valimisreklaamiga. Eristasin 4 alateemat: 1. petmine 2. vaist 3. feminism ja 4. võimu ja meedia poolt sisendatavad soorollid ja selle tulemus. Trükkisin välja kaks tähtsamat artiklit: „Sooline võrdõiguslikkus- mis see on“ ja „Ma olen alati poistega mänginud“. Esimeses selgitatakse lihtsalt ja arusaadavalt soolise võrdõiguslikkuse seadust, mis ikka veel paljudele tundub imporditud pseudoprobleemina. Teine artikkel on ehe näide sellest, kuidas meedia taastoodab iganenud soorolle. Kirjeldatakse nn. „mehelikku“ naist, kes selleks, et armastus leida, peaks muutuma „naiselikuks“: alla suruma oma tegeliku mina. Märkisin punasega laused, mis eriti kujukalt näitavad keeles valitsevat dualismi, mida E. Fox-Keller rõhutab. Kuna artiklil puudub autor, on arvatavasti tegu tõlkega mingist ameerika naisteajakirjast. Enamiku kommentaatorite poolt materdati see maha, mis näitab taas, et eestlane polegi nii mõjutatav, kui teda veidi ärritada.

Leheküljed vormistasin Adobe Illustratoris ning köitsin A4 raamatuks. Mõned lehed panen Ajakirjade kirjastuse toimetuse stendile ja proovin ka paari ministreeriumi sisse pääseda.


Kokkuvõte


Teos on sotsiaalne, kuna kajastab hetkel meie riigis toimuvat olukorda. Soolise võrdõiguslikkuse teema on kuum ja rahva reageering on seinast seina. Üllatavalt selgepiiriliselt väljenduvad antiikajal aluseks saanud müüdid tänapäeva meedias ja rahvasuus.


Kirjandus

1. Fox-Keller, E. „Mõtisklusi soost ja teadusest“ - Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001
2. Rorty, R. „Pragmatism ja filosoofia“// Akadeemia – Tartu: Perioodika, 1992. - nr. 1.- lk. 29 - 57, nr. 2 – lk. 268-302
3. Sartre, J. P. „Eksistentsialism on humanism“//Vikerkaar, 2004, nr. 11-12. lk. 84-103
4. Teun Adrianus van Dijk. - Sirp, 9.12.2005

 

Tagasi