Hilda from Fideelia-Signe Roots on Vimeo.
"Hilda" on film hääbumisest, mälust ja surmast. Aastal 2000 lebas mu vanatädi Hilda (1906-2001) päevast-päeva oma voodis, uskudes, et ta on väike tüdruk ja elab oma vanematekodus. Tundmata kedagi meist ära, rääkis ta kujuteldavate vestluspartneritega. Vahel küsis Hilda, kus on jumal. Mõnikord jälgis ta pingsalt ülal toanurgas toimuvat: ainult tema nägi seal tantsivaid kogusid. "Tule eest ära, las ma vaatan," tõrjus ta ema. Ema küsimusele, kas nad tantsivad ka hästi, rehmas Hilda käega: "Ahh, pole suurem asi," aga vaatas siiski lõpuni.