Auhinnad
Ladyfest Tallinn filmiauhind 2012
Sisukirjeldus
Ükskord juhtus lehm lennuväljale. Stardirajal seisis lennuk, nina upsakalt püsti peas. "Tere, lehm!" ütles lennuk. "Tere-tere!" ütles lehm. "Aga kes sa ise oled?" "Mina olen lennuk," ütles lennuk. "Lendan kõikidest kiiremini, kõikidest kõrgemale ja kaugemale." "Aga mina annan piima," ütles lehm. Vassili Livanov „Rumal lehm“ 1987.
Arusaam, milline peaks olema normaalne perekond on ajaloos muutunud. Kui läänes on erinevad peremudelid juba igapäevane nähtus, siis Eestis ollakse ikka veel üsna konservatiivsete vaadetega. Ühiskonnal kindlalt raamistatud ootused soorollidele perekonnas. Mu video on sellest, kuidas kaks erinevat inimest elavad koos, käituvad vastupidiselt tavaks saanud normidele ja on õnnelikud. Olen oma abikaasa Sveniga koos elanud 14 aastat ja sellest abielus olnud 8 aastat.
Loetlen aspektid, mis meid normist eristavad:
Kumbki jättis abielludes oma nime alles.
Me ei ole lapsi tahtnud.
Sven vihkab autosid ja tal ei ole lube, mul on juba 12 aastat load ja ma juhin vahel autot.
Mina tegutsen kodunt väljapool, Sven kodus.
Mulle meeldib teha suuri plaane, Svenile meeldib detailide kallal töötada.
Sveni peetakse ta juuste ja tõenäoliselt ka üldmulje tõttu sageli naiseks. Näide: Sven sõidab hämaras rattaga. Mees tuleb vastu ja küsib: „Kas on ka raske sõkkuda?“ Sven: „Ei!“ Mees: „Vabandust, arvasin, et olete tüdruk!“.
Eelnevalt välja toodud faktid on andnud kaaskodanikele alust meie pere kritiseerida, selle üle imestada ja meilt rollides püsimist eeldada:
„Kui Fideelia oma mehe nime ei võtnud, ega seal mingit armastust ka olla saa!“
„Perekonnaks nimetatakse ainult lastega abielupaare. Teie ei ole perekond!“
„Ega Sven mulle autoga vastu ei saaks tulla?“
„Vaata, tüdrukud suudlevad!“ (kui me Sveniga linnas suudleme).
“Svenil ei ole kõrgharidust. Mees peab naisest targem olema. Neil pole ju omavahel millestki rääkida! Ju nad ikka varsti lahku kasvavad!”jne.
Tõin oma perele iseloomulikud jooned välja videoga „Lennuk ja lehm“, kus mina olen lennuki rollis ja Sven esineb lehmana. Idee sain geniaalse lasteraamatu autorilt V. Livanovilt, kes kujutab lennukit veidi upsaka ja ärpleva kiidukukena ja lehma stoiliselt üht ja sama korrutava, kuid ootamatult vajaliku tegelasena, sest kui lendurid piima ei jooks, ei suudaks nad kosmosesse lennata. Lennuk räägib lehmale lennunduse kuulsusrikkast ajaloost ja iga kord, kui lennuk küsib, et mida teie, lehmad sel ajal tegite, vastab lehm: meie andsime piima.
Lennuk: Ennevanasti olime meie, lennukid, hoopis teistsugused. Siis tehti meid puust ja veeti nööri otsas ühe erilise põranda pealt õhku. Me ei jaksanud kuigi kõrgele tõusta ja kukkusime kiiresti alla. Aga mida teie, lehmad, tollal tegite?
Lehm: meie andsime piima.
Vassili Livanov „Rumal lehm“ 1987.Videos jutustan Svenile oma kunstialastest saavutustest. Alustan ajast, mil hakkasime koos elama ja jõuan lõpuks käesolevasse hetke. Rõhutan pidevalt oma tegevuse olulisust alates TÜ lõpetamisest kuni biitsepsi treenimiseni. Sveni vastus on alati ühesugune. Vaheklippides kasutan vanu videokaadreid- ja fotosid kodus toimetavast Svenist ja enda kunstielust. Video lõpus on originaalsildid, mille abil suhtleme, kui kodunt kaugele lähen. Enamusel on isegi aastaarv peal. Meil on palju hüüdnimesid, mis on ka sedelitelt näha. Selliste väikeste siltide kaudu kinnitame ühtekuuluvustunnet. Mis iganes ka ei juhtuks, tulen alati koju tagasi ja Sven ootab mind.