Näitus "Tugevate tee" on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda, kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naiste juures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena, teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.
Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides. Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseks unustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus, kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivne tunne, identiteedi osa.
Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olid töökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis. Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvuses otsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaid tahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi poolt manipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikud unistused ja võime oma elu ise korraldada.
Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on selles valdkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetud Otsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmetele teistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu oli nagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunud soostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei ole välistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantiline suhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Tänud: Iiri Saar ja Aidateater, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
Teosed
Tugevate tee
Video pikkus 08 min 33 sek, aasta 2015Kalju ja Aivar Otsman meenutavad ema
Video pikkus 14 min 27 sek, aasta 2015
