Nitus "van Gogh'i jlgedes" ja Berliini-reis
Veebruaris-mrtsis 2005 oli mul isiknitus "van Gogh'i jlgedes" T raamatukogus ning Postimehes ilmus lehekljepikkune lugu sellega seoses. Kisin ka Berliinis Berlinare filmifestivalil. riplaan oli edukas ja mulle mrati 20 000 kr. stipendiumi arvuti ostmiseks.
Interaktiivne film "Mees"
Aprillis osalesin rahvusvahelisel Interaktiivse Filmi workshopil TKK-s, kus tegime video Korsakow Systemi tarkvaraga. Kohtusin paljude huvitavate inimestega ja sain valmis oma esimese feministliku interaktiivse filmi "Mees". See osutus publiku seas vga populaarseks. Raivo Kelomees on kirjutanud artikli interaktiivsest meediast ja workshopist "Sirbis" (13. mai 2005).
New York
Mais nnestus esmakordselt minna Ameerikasse, New Yorki. New Yorgis viibisin ndal aega. Pilvelhkujatega palistatud tnavad avaldasid muljet. Kisin Long-Islandil oma lemmikkunstnik Jackson Pollocki majamuuseumis. Siiamaani raske uskuda, et sealgi juba kinud olen. Kunagi tundus see kttesaamatu unistusena. Kaasaegne kunst pani lgu kehitama: kuhu on jnud hiiglaslikud pannood ja innovaatilised tehnikad? Midagi llatavat ei kohanud. Ometi on see Spencer Tunic'u, Witkini ja paljude teiste skandaalsete kunstnike kodumaa.
Peterburi
Juuni lpus klastasime abikaasaga Peterburi. Viimaks nnestus ka minul jalg Venemaa pinnale tsta! Sinna sitsime Tallinnast ekskursioonibussiga, aga tagasi tulime 2 peva hiljem omal kel laevaga. Ekskursiooni giid oli vga heal tasemel, andes palju huvitavat infot. Kisime Tarskoe Seloos, Ermitaais ja Peterhofis. Omapead klastasime ka Vene Muuseumi ja paari kunstigaleriid. Ngin kuulsat kaubahoovi, mille aktsionr oli mu vana-vanaisa, tsaari relvatootja. Kige vgevamat muljet avaldas metroo. Kuigi olen Euroopas ja Ameerikas metroodega sitnud, pole nii vimast mitte kuskil. Metroo oli 70 m sgaval Neeva je all. Sinna kulges jrsk eskalaator sna kiiresti ning 2 minuti prast olimegi sgaval maa all. Kik sildid olid kll venekeelsed, kuid heselt mistetavad ning valjuhldist kostus tiesti selget vene keelt: kes sai aru, oskas ka liigelda. Rongid liikusid range tpsusega. Metroo oli puhas ja korralik. Filmimine ja pildistamine aga oli seal keelatud, ilmselt seetttu, et metrood kasutatakse ka sja ajal varjendina. Minu ilusaimate linnade nimekirjas on Pariis, Tartu ja Peterburi. NYC ja Kairo kuuluvad minu omaprasemate linnade nimistusse. Ja siis on veel ks linn, kus pole mingit korda: Berliin! Saksa kord on mt. Seda pole olemas! Kige segadusttekitavamate teeviitade ja metroossteemiga linn on Berliin.
Naturistide suvepevad
7.-10.07 2005 toimusid 10. korda EstNat'i suvepevad. Mina osalesin 1. korda. Laagripaigaks oli turismitalu Prnumaal mere res. Kuigi tegu oli Eesti ritusega, oli kohal rahvusvaheline seltskond: soomlased, ltlased ja venelased. Naturism on looduslhedaste ja loomulike eluviiside viljelemine, olles htlasi maailma kige demokraatlikum liikumine. Nimelt on naturistid alasti igal pool ja -ajal, kui vimalik. Riiete mahaviskamine kaotab hoobilt sellised sotsiaalsed "prnikud" nagu vim, positsioon ja rikkus: jb ainult inimene ise oma vaimse ja fsilise pagasiga. Ehk ongi selleprast naturistde seltskonnas lahe ja salliv hkkond ning jututeemasid jagub mitmeks pevaks.
Tallinna Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuur
Selline keeruline nimetus. Kohe peale naturistide laagrit sitsin Tallinna ja tegin lbi magistriintervjuu. Eelnevalt olin esitanud oma portfoolio ning CV. Enne, saingi sisse! Sgisest pin Tallinnas. Kahe aasta prast olen magister, hakkan kandma krunni ja npitsprille...
Baskimaa
Augustis viibisin 2 ndalat Phja-Hispaanias, tpsemalt Baskimaa Autonoomses Vabariigis. Jtkasin seal oma noorsooromaani ning naturistide filmi. Piirkonnas leidus vaid ks naturistide rand, seegi varjatud kaljude vahele. Hiljem leidsime veel he vikse kivise ja maalilise ranna, kus sai naturismi harrastada, kuna seal ei olnud kedagi. Mned kanuud kll uhasid mda, aga see ei hirinud mind prmugi. Baskimaa loodust iseloomustab Atlandi ookean ja Preneed. Kliima on seal vihmasem ja klmem kui Hispaanias, aga augustis soe. Pike hakkas hsti peale. Kohalikud ei oska muud keelt kui baski ja veidi hispaania. Samas on nad uskumatult lahked. Judnud rongiga Sopelana linna, ksisime helt mehelt, nidates kaardi pealt, et kus asub naturistide rand. Pikemalt mtlemata haaras ta oma auto, palus meil autosse istuda ning sidutas meid umbes 10 km kaugusele, kuna olime peatus varem maha tulnud! Teine kord istusime restoranis, kus meie krvallauas oli platsi vtnud keskealine baskimaa daam Lolita oma inglasest mehega. Lolita rkis inglise keelt. Ta tles, et kui meil abi on vaja, siis ksigu me ainult ja andis oma toa numbri. Ta kiitis baskimaa veine ning lubas he pudeli meile toaukse taha panna. Hiljem seisiski pudel kige kallimat veini toaukse taga. Jrgmisel htul viisin enda joonistatud kaardi tnuks nende toa ukse alla. Vastu saime tnukirja. Baskimaa on ainus maa, kus tundsin end lahedate inimeste tttu tpselt nagu kodus. Klastasin ka omaprase arhitektuuriga Bilbao Guggenheimi ning Bilbao Kaunite Kunstide Muuseumi, kus oli parajasti phjalik srrealiste nitus.
Veneetsia biennaal
28.09-4.10 2005 kisime EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuriga Veneetsia biennaalil. Reis oli vga arendav, kuna ngime nrkemiseni suures koguses rahvusvahelist kaasaegset kunsti. Tdesin, et tase on vga varieeruv. Meelde jid Taiwani videod, Venemaa Blue Noses, Guerilla Girls ja veel mned ilusad ja nupukalt lahendatud td. Reisi tippsndmuseks kujunes siiski meie ppeju Jaan Toomiku snnipev.:-)
Siin on minu maakunstiprojekt Hellenurmes 2005. a. sgisel. Vasakul pool puudel on smiley'd ja paremal vanad pastlad.
Vahepeal on nii palju juhtunud, et lihtsam on seda kike blogi vormis kirja panna. Ole hea ja kiika mu msn blogisse, kui soovid mu vaheldusrikkast ja prasest elust rohkem teada!:-)
