5.08
Alustasime situ lbi Baltikumi, ra vihmasest ja klmast Eestimaa suvest! Eesti- Lti piiripunktis oli veel hall ja mrg kliima, kuid mida lhemale Itaaliale, seda selgemaks ja soojemaks. veetsime bussis.
6.08
Poola. Bussil lks pidurivoolik katki. Ootasime maantee res mitu tundi, kuni bussijuhid seda parandasid. Poolas oli juba kena suveilm.
Jrgmine peatus oli Tehhi- Austria piiripunkt. Sealtmaalt algas juba reisi rmsam osa: sit esimese thtsama punkti, Viini suunas. Ilm oli juba tiesti selge ja soe.
sel bussis rgates vis nha sngeid Alpe kahel pool krgumas. Kuu vilksatas Alpide vahelt. Med tundusid sel kuidagi eriti krged. Peval me aga neid enam ei ninudki, sest olime juba peaaegu Viinis.
7. 08
Hakkasime Viinile lhenema. Enne Viini sissesitu kisime Viini lhedal asuvas maailma suurimas maa- aluses jrves. igemini olid need koopad sgaval maa- all. Koopaphjas ligendas tepoolest jrvevesi, mida mda turiste paatidega veeti. Mnel pool vees helendasid valgustatud kunstvesiroosid. Maa- all pole ju pikesevalgust, nii ei saa ka taimed seal kasvada. Lisaks vesiroosidele vis raudvrede taga nha ekponeerituna II maailmasja- aegseid lennukiosi.
Jrgmine peatuspunkt, Schnbrunni loss oli mrksa pikselisem ja uhkem. Klluslik barokkstiil ning geomeetrilises stiilis park jtsid suursuguse mulje. Ilm oli juba nii kuum, et mletan seda tunnet, kui filmikaamera jrjest raskem tundus ja pike lagiphe lskas. htul tutvusime Viini kesklinnaga, kus oli palju klassitsistlikke hooneid.
8. 08
Hommikul saabusime Veneetsiasse. Panime asjad Fucina kmpingusse ja seilasime suure paadiga linna. Paat oli turiste tuubil tis. Huvitav oli mngida raarvamismngu, et mis rahvusest keegi on. Elavalt estikuleerivad valjuhlsed tmmud tumedate sdelevate silmadega kaassitjad olid tingimata itaallased. Mrksa vaiksemad ja valgema nahavrviga, tihti ka suurema kehaehitusega olid vlismaa turistid: sakslased, inglased vi eestlased.
Peagi judsime Veneetsia sadamasse. Pike sras selges taevas. Laia rega kbarast ja pikeseprillidest polnud varsti kuigi palju abi. Esialgne entusiasm asendus pikesepiste- eelse seisnundiga. Kikjal laiusid stendavad kanalid, millel seilasid uhked gondlid. Paadimeestel olid lindiga kaabud. Nad hiklesid omavahel ning meelitasid turiste paati astuma. Kuna gondlisit maksis palju, siis me loobusime, sest niikuinii olime juba kmpingust Veneetsiasse paadiga tulnud. Arhitektuur nis sna kirju: slaaviprased kaunistused, barokne klluslikkus ning klassitsistlikud sambad segunesid omavahel, moodustades toreda segasumma suvila. Kuna olin pikesest uimane, ei jnud mulle giidi jutust mhkugi meelde ja ega ta ausalt eldes midagi sellist rkinudki, mida ei saaks teatmeteostest ise jrgi vaadata. sna pea lks mul sda pahaks ja judsin hdavaevu tualetti. Jrgnevad tunnid kuni pikeseloojanguni tundsin end zombina.
Muljetavaldav oli Doodide palee, mille esisel vljakul jalutas musttuhat nlginud vlimusega tuvi. Vljakul mdi tuviski, mida turistid ostsid ja millega tuvisid toitsid. Nii ka meie. Julged tuvid hppasid mulle lausa lale ja ksivartele.
Veneetsia puhul on pnev hoonete aeglane vajumine. Imestama paneb, kui aeglaselt poolenisti vees puithooned mdanevad. Veneetsia olevat vanasti olnud rpane linn: elanikud olevat solgi kanalitesse visanud. Tnapeval on olukord paranenud, kuigi lausa steriilseks seda ka nimetada ei saa. Vahelduseks vees istuvatele majadele olid likitsad tnavad, kus ainult ks inimene, rmisel juhul kaks khna korraga krvuti visid kndida. Sisehoovides elatakse hoopis teist elu kui turistidest kihavatel peatnavatel. Seal suhtlevad omavahel elavalt veneetsia pliselanikud. Nad rgivad kva hlega ja emotsionaalselt, justnagu mnes Itaalia filmis.
Siin- seal kuivatatakse pesu. Kige ootamatum koht pesukuivatamiseks, mida ngime, osutus kiriku torni ja fassaadi- vaheliseks alaks.
htul andis palavus jrele ning kui me Fucina kmpingusse saabusime, kattis pehme hmarus maad ning kpressivradest kostis tuhandete tsikaatide laulu. hus oli tunda lunamaa rooside lhna. Kaugemal psastikes kudrutasid tuvid. Sellises olukorras nis uinumine vimatu, kuid tnu kurnavale pevale murdis vsimus meid siiski maha.
9. 08
Prast hommikuski istusime bussi ja sitsime terve pev. htuks judsime kbusriiki nimega San Marino. See olevat maailma vanim kbusriik. San Marino kolm kindlusetorni paistsid juba ammu enne linna judmist. Tornid asusid krgel Titanuse meaheliku tipus. Majad olid puistatud metippu, jalamile ning orgu. Kui lespoole sitsime, hakkas pike loojuma. Loojang mgedes on omaprane, sest pike kaob metippude taha enne, kui tegelikult maa kumeruse taha loojub. Meil oli hea meel, et just htul San Marinosse judsime, sest tuledes srav vikeriik oli palju muinasjutulisem kui pevaajal. Kigepealt kisime kindlusetorne vaatamas ja imetlesime vaadet alla orgu. Seejrel klastasime suveniiripoode. Tnavad olid turiste tis hoolimata hilisest tunnist. Samal htul sistime Rooma lhedal asuvasse kmpingusse bima.
10. 08
Hommikul suplesime kmpingubasseinis ning prast ettenhtud hommikueinet- kuivanud kuklikku ja cappuccinot- sitsime Rooma. Kui eemalt impeeriumi- aegne akvedukt paistma hakkas, teadsime, et Rooma on lhedal. Roomas oli veel palavam kui Veneetsias. Pike peaaegu seniidis, meeleolu mitte nii krgel. Ngime Rooma amfiteatrit Colosseumi, triumfikaart, foorumit ja veel mitmeid kunstiajaloopikuist tuttavaid arhitektuurisaavutusi. Kllap kohalikud teadsid, mida turistid oleksid nus ra andma jvee vi lehviku eest. Sestap mdigi tnaval plastmasspudeleid, jkamakas sees ning Rooma vaatamisvrsustega kaunistatud lehvikuid. Siin- seal tnaval olid pumbakaevud, kust sai esmaabi. Kui enam sammugi kndida ei suutnud ja keel kurgulaes kinni, vis end kaevuveega le pritsida. Juua seda ei soovitatud. Palavus oli talumatu. Mnedel hoonetel olid elektroonilised tahvlid, kust sai teada hutemperatuuri. Need nitasid le +40 C.
Rooma oli suur ja lai, nnda polnud aega puhata vaid traavisime kohe lunamaapikeses srava Marcus Aureliuse ratsamonumendi juurde. See on tehtud kullast. Kaesime veel Kapitooliumi emahunti, kellest oleks arvanud, et ta palju suurem on. Seejrel viskasime Trevi purskkaevu mndi. Kes sinna mndi viskab, tuleb kindlasti Rooma tagasi.
Kui uimasena ning lbikpsenuna Hispaania vljakule judsime, oli meie turismigrupp kokku kuivanud: giidiga oli jnud peale minu ja Sveni veel paar inimest. Giid, suur ja korpulentne naine, puhkis ja higistas treppidest les ronides ja tles, et tema olevat Roomas juba vist 15. korda. Kiitis meid, et nii kaua vastu oleme pidanud. Umbes kolmandik meie ekskursioonigrupist oli tegelikult pidevas alkoholijoobes ega judnud juba seetttu lejnutega sammu pidada. Tekkis ksimus, miks nad ldse reisile tulid. Ilmselt selleks, et saaks kiidelda, et ne, mina olen end Roomas pilve joonud nagu tinavile...teie, lollid joote ainult Eestis!
bima sitsime hilishtul taas hte kmpingusse linnast vljas suurte puude all. htuti, kui kuumus oli taandunud, tundsin end taas inimesena. Meeled olid jlle erksad, tehes tasa peval kaotatut. Panin thele hli, lhnu. Kmpingus sagis teline rahvaste paabel. Sellegipoolest kostis tsikaatide laul sama selgelt kui eelmistes laagrites. Ja tuvid olid kohal. Sume suvehtu Rooma lhedal on midagi muud kui kodus.
11. 08
Hommikul sitsime Vatikani. Minu ahastuseks pidid turistidel olema seal pikad pksid ja kaetud lad. Jumalale ei meeldivat teistmoodi. Mis jumal see on, kes phjamaa inimestel kuumarabanduse ktte ra lppeda laseb? Parata polnud midagi: marssisime Peetri kirikusse, soojalt riides. nneks oli kirikus meeldivalt jahe. Kige muljetavaldavam oli muidugi kiriku tohutu suurus: lemiselt rdult vaadatuna nis, nagu all oleks lai tnav, kus jalutab palju vikseid inimesi, on imepisikesed pingid ja vike altar. Vgev oli ka vaade kuplilt Roomale ja Vatikanile. Kisime ka kiriku hauakambris, kus hoiti surnud paavste kivist sarkofaagides.
Vatikanist lahkudes me enam Rooma ei linud vaid sihtisime Pisasse. Bussi jahutusssteem loomulikult terve reisi kestel ei ttanud, nii et enda jahutamiseks hoidsime mrgi ktertikuid lgadel. Luuki polnud mtet lahti teha, sest sealt tuli krvetavat hku. Maantee res seisvalt elektrooniliselt hutemperatuurinidikult lugesime, et sooja on 47 kraadi.
htupoolikul saabusime Pisasse. Muidugi huvitas meid Pisa torn ja katetraal. Kahjuks ei lubatud turiste torni, mis olevat varisemisohtlik. Iseenesest ei erinenud Pisa torn millegi poolest Tartu Raekojaplatsi viltusest majast, ainult rabas oma krgusega.
Jrgnes ebaromantiline bussis.
12. 08
Hommikul olime Monacos, otse Vahemere res. Bussist avanev kaunis vaatepilt ktkestas meeled tkiks ajaks. Merevesi oli lbipaistev ja puhas, silmapiir helendas kuldselt, justkui paistaksid sealt Aafrika kollased liivarannad. Rand ja mestikunlv olid tis pikitud nii krgeid kui madalaid linnatpi hooneid.
Esimese kiguna klastasime Monaco Eksootikaaeda, mis on umbes midagi sarnast nagu Tartu botaanikaaed. Muidugi oli Monaco oma mrksa uhkem, ikkagi lunamaa ja taimed kasvasid vabas looduses. Ronisime ka sgavale maa- alla grottidesse. Seal ngime huvitavaid purikaid, mis kasvavad aeglaselt aina pikemaks. Prast ks naine hingeldas trepist les minnes nii intensiivselt, et ootasin khedusega, millal ta kokku kukub. nneks seda ei juhtunud ja kik judsid ilusti tagasi les lskavasse kuumusesse.
Seejrel kisime Monaco meremuuseumis. Meremuuseum asus krgel pangal mere kohal ja vesi oli seal kristallselge.
Ngime tohtutult suuri akvaariume, kus ujusid muuhulgas ka haid. Ostsin sealt he kohiseva merikarbi, mis aga minu meelehrmiks Eestis enam ei kohisenudki.
htul jalutasime vanalinnas, ngime Monte Carlo mnguprgut ja kisime ujumas selgetes soojades Vahemere lainetes. Silmapiiril seilavate purjelaevade mastide kljes srasid juba tulukesed. Jrjekordne hellitlevalt lmbe ja meelas Vahemere- rne htu oli saabunud.
13. 08
Barcelona. Kigepealt siirdusime kuulsa Hispaania arhitekti Gaudi projekteeritud Zagrada Familia kirikusse. Mulle meeldis see esimesest pilgust. Sarnanemata teistele kirikutele, oli ta justkui liivast ehitatud muinasjutuloss, kohati nagu sulanud. Kuna kirikut alles ehitati, siis seal sees mingeid vaatamisvrsusi ei olnud. Vline ilu aga kaalus selle le. Gaudi oli ldse omaprane arhitekt. Prast klastasime tervet tema kujundatud parki. Seda nimetatakse Gelli pargiks. Seal oli palju kummalisi ehitisi ning Gaudi majamuuseum, kus kogu mbel oli tema enda tehtud. Muide, Gaudist oli paar aastat hiljem Tartu Kunstimuuseumis loeng ning saime teada tema surma phjuse: hajameelne arhitekt ji trammi alla. Klastasime ka Barcelona olmpiastaadionit, mis millegipoolest muljet ei avaldanud.
Kisime mnedega turul. Kik oli jube odav ja me ostsime mitu kobarat viinamarju ja mned hiiglasuured sjakorjatud virsikud. Puuviljad on lunapool hoopis midagi muud kui Eestis. Ma sain alles reisil olles teada, mis maitse on tegelikult vrsketel viinamarjadel ja virsikutel. Nad on magusamad ja mahlasemad, kui iganes viks arvata, ning odavamad kui muu toit.
htul kisime Barcelona rannas ujumas. Vesi oli lbipaistmatum ja rand rpasem kui Monacos.
htul alustasime situ kbusriik Andorra suunas.
14. 08
Varahommikul rkasin kaunite muusikahelide peale. Keegi reisijatest oli pannud mngima meloodilise natuke meditatiivse muusika. Unisena heitsin pilgu aknast vlja ja tardusin llatusest: olime Prenee mestikus! Meeldiv muusika ja suursugused meahelikud sobisid ideaalselt. Nautisin hetke ning haarasin kaamera jrele. Med olid nii krged, et ma ei ninud, kus nad lpevad. Mnedes orgudes ujusid pilvetupsud. Varsti tegi buss peatuse. Llsime kik vlja mgesid vaatama. Nii kaugele, kui silm ulatus, laiusid metsad ja mgede kaljused tipud. Oli vga vaikne. Ainult autod vurasid aeg- ajalt mda maanteed.
Ronisime bussi tagasi ning peagi olime Andorras. Giid tegi ettepaneku kigepealt piirkonna suurimat kaubanduskeskust klastada ja siis mbrust uurida. Eestis tol ajal veel suuri kaubamaju- nagu Lunakeskus vi Zeppelin praegu Tartus ei olnud ja seetttu nis too kaubamaja nii vgev, et eksi vi ra. Seal oli nii kodukaupu kui toidukaupu. Juba uksel vttis meid vastu roiskunud liha hais ja selgus, et see tuleb tagumistest lettidest, kus ilmatu suuri kitsekintse hoiti. Mul oli tekkinud vastupandamatu saiaisu. Ostsin pika saia, mida terve pev nrisin. Kodukaupade osakonnas leidus hulgaliselt kitilikke kodukaunistuskaupu: hiiglaslikke prandavaase, purskkaevusid jne. Tarbekaupadest kitsid thelepanu plastmassist mnguasjataolised ratuskellad: naiselikult suuresilmne lgismadu, mblik, kes istub kella otsas ning kui kell tiriseb, siis hakkab jalgu liigutama- kohutav! Saaksin sellise ratuse peale nrvioki. Samal phimttel oli seal ka telefone. Tookord panid need vidinad mind imestama, kuid praegu makse Eestis samasugust trna. Mnes mttes mulle seesugune fantaasiarikas vrk isegi meeldib, kuigi maitsekuseks seda kindlasti nimetada ei saa.
Niisiis lahkusime kaubanduskeskusest sna lbusas meeleolus ja siirdusime linna. Linnas polnud tegelikult midagi erilist. Ostsime lohutuseks postkaarte ja ronisime meseljandikule jalutama. Muljet avaldas vaid lhenev ike. Peagi hakkaski vihma sadama ja me tormasime hte MacDonaldsisse varjule.
Selgus, et meil on vaja varakult sitma hakata, et enne pimedat Preneede hte krgeimasse tippu juda. Tippu sitmine osutus heks teravamaks reisielamuseks. Kogu seltskond- vlja arvatud viinaninad- hoidis hinge kinni. Buss ronis ringiratast mber me maanteed pidi aina lespoole. Alla vaadates vis pea ringi kima hakata. leval oli hk hre. Lpuks judsime tippu ja vaatasime sealt alla. Lage oli. Ja igal pool all ainult metipud ja pilvekesed. Allasit oli sama hirmus, isegi jubedam, kuna krvad lksid lukku. Tundus, et me ei juagi alla, et see laskumine ei lpegi! See hirm osutus ennatlikuks ja peagi vurasime kindlal pinnal, med krgusid jlle pea kohal. Panime end ks valmis ja jime magama.
15. 08
Jrgmisel peval tutvusime Luxemburgiga. See meenutas juba midagi tallinnlikku. Kisime kasemattides. Mitte keegi grupist ei saanud mhkugi aru, et mis loomad need kasematid kll on. Viimaks selgus, et tunnelid, mis kaevati linna alla ja kus rahvas sja ajal elas. Seal oli kole kitsas ja niiske, nii et mina kll seal elada poleks tahtnud. Jalutasime niisama linnas ringi. Teha polnud midagi ja raha oli ka otsas. Tnavail teenisid leiba kerjused, nitlejad, rndmuusikud ja trikimeistrid. Kuna reis oli olnud nii pikk ja muljeterohke, ei osanud me Luxemburgile vahest vrilist thelepanu osutada. Olime nii vsinud, et siirdusime varakult hotelli magama (le hulga aja jlle hotellis!).
16. 08
Hommikul algas pikk vsitav kodutee. Kogu sidu veetsin mingis poolunes ja kui ma just ei maganud, tahtsin meeletult rime tomatis, eesti okolaadi ja kanakoiba. Sven naerab mu le siiamaani.
Niipea, kui me Sveniga sel koju Tartu korterisse judsime, sstsin klmkapi juurde. Hurraa! Viinerid! Sin hetkega nii palju viinereid nagu ma tavaliselt iialgi ei s. Kogu selle kahe ndala jooksul polnud ma snud liha ega vorsti ega rime tomatis jne. Jrgmised paar ndalat ma sin kiki neid toite hsti palju. Juluks olin maha rahunenud ja sama sale nagu alati, ei mingit rasvumist.
Muide, kui 2001. aasta augustis Prantsusmaale sitsin, vtsin rime tomatis kaasa, kuid nnetuseks ei tekkinudki mul seekord soovi konservikarpi avada.