Ta polnud kunagi tahtnud võluriks saada. Ta polnud kunagi eriti midagi tahtnud, või kui siis ehk ainult seda, et teised ta rahule jätaksid ja enne lõunat üles ei ajaks. Kui ta väike oli, küsiti temalt: "Ja kelleks siis sina tahad saada?" Ja tema vastas ikka: "Ma ei tea. Mida te pakute?". Eriti kaua selline vastus läbi ei läinud. Ei piisanud sellest, kes sa olid, sa pidid pingutama, et saada kellekski teiseks.
Ta oli püüdnud. Üsna pikka aega oli ta püüdnud tahta saada sepaks, sest see tundus huvitav ja romantiline. Kuid see tähendas ka ränka tööd ja kangekaelseid rauatükke. Siis oli ta püüdnud saada mõrtsukaks, sest see paistis uljas ja romantiline. Aga seegi tähendas ränka tööd ja kui sa asja tõsiselt võtsid, pidi aeg-ajalt kedagi tapma. Siis oli ta püüdnud saada näitlejaks, mis tundus dramaatiline ja romantiline, kuid see tähendas tolmuseid trikoosid, kitsaid korsette ja, tema hämmastuseks, ränka tööd.
Ta oli lasknud ennast ülikooli saata, sest kergem oli minna kui minemata jätta."
Terry Pratchett "Liikuvad pildid"
Paar aastat tagasi panin kirja oma eluloo. Tegin seda nii põhjalikult, et vaevalt keegi seda läbi lugeda viitsib. Kui aga aega ja tahtmist, siis palun kliki siia.